Kõlapael

Kõlapaela tegemisega oli niisugune lugu, et kõik me olime valmis, et tegu on väga keerulise asjaga. Kõlad ja mitu-mitu lõnga läbi...

Noh, natuke matemaatikat ja loogikat läks vaja küll. Aga keerulist ei olnud siin midagi. Liis, kes meid taaskord juhendas, oskas kõik väga kenasti selgeks teha.
Meie alustasime kõlapaela kudumist nelja kõlaga ja 16 lõimelõngaga, kuid samas tehnikas saab kududa ka päris laiasid vöösid. Esmalt tegime paberile nö mustri, et  kuidas värvid hakkavad paelas jooksma. Selle mustri põhjal sättisime kõladele lõimelõngad. Enne kui saime kuduma hakata, oli tarvis lõngad veel võimalikult pingule seada. Ja võiski tööga alustada. Kõigi üllatuseks läks kõlapaela kudumine väga hoogsalt ning kiiresti ja peagi hakkasid välja joonistuma toredad mustrikordused. Kuigi lõngatoonid olid suuresti samad, siis mustrid tõid välja igaühe isikupära.

Liis näitab, mis on kõlad ja kuidas jooksevad lõngad - lõimelõngad ja koelõng

Alari jagab kõlad välja. Igaüks saab neli kõla.

Kõlad on ruudukujulised lauakesed, mille igas nurgas on auk. Kõlad said numbri ning  augud kõlal nummerdasime samuti

Lõimelõngad viiakse läbi kõlaaukude. Iga kõla kohta neli lõnga.

Lõngad peavad pingul olema, nii tuleb ilus ja ühtlane kõlapael.

Aeg Iisakal läks taas imekiiresti. Kel paelategu pooleli jäi, see sai kõlad koju kaasa. Usun, et nii mõnigi meist võtab ka teinekord kõlapaela või koguni kõlavöö tegemise ette.