Pärimusemäng

Teisipäeval (21. mai) oli käesoleva õppeaasta kevadiste pärimuse kursuste arvestus. See sai korraldatud üsna tavatul moel. Tegime algklasside õpilastele pärimusemängu. Ma arvan, et see oli õpilaste jaoks kordades keerulisem kui klassiruumis kirjalikku arvestust teha.
Planeerisime esialgu mängu läbi viia Iisakal, kus toimusid ka meie muinasaja kursuse tunnid. Nimelt töötab Iisaka talu välja muinasaja-teemalist õpperada ning oma mänguga tahtsime selle raja läbi proovida. Komistuskiviks sai aga suure hulga õpilaste transport.
Niisiis, tegime mängu hoopis kooli staadioni juures.
Pärimuse õppesuuna õpilased olid jaotatud kolme punkti ning klassid olid samuti kolmeks jaotatud ja käisid kõik punktid läbi. Mängu esimeses osas tutvustasid Piia, Kati, Lydia, Vivianne, Maria Elin, Margit ja Alari  lastele seda, kuidas muinasajal elati - millistes majades, millega tegeleti, mida söödi, mida seljas kanti, mida usuti jne. Abiks olid temaatilised tahvlid, mis lähevad ülesse Iisaka õpperajale.

Kati ja Piia kõnelesid sellest, mida inimesed muinasajal seljas kandsid. Aga ka kivikalmetest.

Alari ja Margit  tutvustasid muinasaja inimeste töid ning tööriistu.  Maria Elin rääkis toidust.

Vivianne ja Lydia andsid ülevaate nii ehitistest kui ka maailmavaatest.

Seejärel õpetasid Vivianne ja Lydia oma rühmale "Kingsepamängu", Maria Elin, Margi ja Alari oma rühmale ringmängu "Üks ühte, kaks ühte" ning Kati ja Piia õpetasid "Räditansu" (viiulil saatis õpetaja Elina Aasa). Kui tantsud-mängud selged, siis näidati õpitut ka teistele rühmadele.

Kolmanda klassi kliendid ja kingsepad mänguhoos.

"Üks ühte, kaks ühte" mäng.

Väike lõbus vahepala oli vanaema lõngakerade sassiajamine ning lahtiharutamine. Pärimusemäng lõppes soovipaelade sidumisega väega tammepuule.

Head soovid paelaga on tamme külge seotud.

Kokkuvõttes võib öelda, et kõik, mis sai plaanitud, õnnestus 100%. Ka ilm!
Pärimuse õpilased olid väga tublid. Nad suutsid algklasside õpilastes huvi äratada ning end kuulama panna. Nad olid ka läbi mõelnud, millest nad räägivad ja kuidas seda teevad (millised näited ja seosed tänapäevaga), samuti oskasid suurepäraselt küsimustele vastata ja  teemaga sealt edasi minna. Mängude õpetamine sujus väga ladusalt. Heameel, et algklasside õpilased tegid rõõmsasti kõike kaasa.

Kõik õpilased sooritasid kursuse "Avastades muinasaega" arvestuse ning kursuse "Rahvamuusika ja -tants" arvestuse. Lisaks oli rahulolu - saime vahva asjaga hakkama.

Aiategu

Talvel, kui me Iisaka talu perenaise Marega kursuse sisu nö paberi peal kokku panime, siis sai peamiseks eesmärgiks, et kursus oleks ühtaegu praktiline ja samas ka muinasaja kohta uusi teadmisi andev.  Veebruari ja märtsikuu praktiliste tundide (kus õppisime kedervarrega ketrama ning nõela abil kuduma, samuti kõlapaelu tegema) käigus saime korduvalt kinnitust, et me suund on ainuõige.
Planeerisime aprilli lõppu veel ühe praktilise tegevuse - aia valmistamise talgud. Paraku saabus tänavu kevad väga hilja ning meie aedade-teemaline õppepäev lükkus aina edasi.
Eelmisel reedel, 17. mail olime taaskord Iisakal. Kõigepealt saime kätt proovida lattaia juures. Juhendas meistrimees Enn Mägi, kes oli juba teibapaarid maa sisse löönud. Enn näitas meile, kuidas kuuseoksi saab teibapaaride ümber kasutada vitstena, millele toetuvad rõhtsalt paigutatud kadakased puulatid.

Enn lihtsalt keerutab kuuseoksa ja teeb sellest vitsa

Oksa tuleb kogu aeg keerutada. Ka siis, kui see siduda teibapaari ümber.

Kuusk ja kadakas on vastupidavad ning selline aed peab ajale ning ilmale hästi vastu. Kui mõni latt või vitsad vajavad vahetamist, siis seda on lihtne teha - võtad aia lahti ning vahetad katkised või kulunud osad ära. Proovisime vitsa teha ka toomingast, kuid kuuseoksad tundusid siiski sobilikumad.
Lattaia tegemine läks õpilastel väga nobedalt. Paarkümmend minutit ja juba oligi osa aiast valmis. Tulemus jäi väga uhke ning soovijad saavad seda Iisaka tallu vaatama minna.
Edasi suundusime kiviaia juurde. Iisakal on kiviaedade taastamise oma südameasjaks võtnud  perepoeg Priidu. Ka sel suvel on teda ees ootamas kivaia ladumine. Andsime ühte kiviaeda ka oma panuse. Olgu pildirida selle tõestuseks.

Kiviaia ladumine on nagu puzzle kokkupanek. 

Põhi peab olema korralikult laotud. 

Aed hakkab juba aia moodi olema.

Kati paneb kõige peale põllukivid. Iisaka kiviaedadel on need seepärast, et lambad üle aia ei hüppaks.

Viimased põllukivid oma kohale ja lõik kiviaiast on tehtud.

Õppepäev õnnestus suurepäraselt - meistrimees Enn oli väga muhe ja asjalik juhendaja. Jõudsime lühikese ajaga väga palju teha. Lisaks kõigele vedas meil ka ilmaga. 

See, millise huvi ja mõnuga õpilased nii lattaia kui ka kiviaja juures toimetasid, pani mind aga mõtlema, et  analoogseid ülesandeid võiks koolis oluliselt rohkem olla.